Tasakaal nr.3

2009 INFOLEHT 3

SISSEJUHATUS

Meie päevakeskus on sündinud kaalude tähtkujus (18. oktoober). Kõik me vajame nii iseendas kui ka ümbritsevas maailmas tasakaalu, et end õnnelikuna ja turvalisena tunda. Sellest siis meie lehe nimi.

Kindlasti on info meist ja meie tegemistest võimalus külastada meie kodulehekülge internetis (www.viljandimaasingel.ee)

Meeldivat koostööd ja head tasakaalu hoidmist soovides

MTÜ Viljandimaa Singel

Juhataja Linda Luhse

MEIE LEHES

* Mina arvan * Sport * Mine ja vaata

* Huvitav teada * Tähtsad päevad * Tee ise

* Ajaviiteks * Tervis * Luulenurk

MINA ARVAN

Seiklused Hiiumaal

Mtü Viljandimaa Singel korraldas erivajadustega inimeste Üle- Eestiline loodusfoto konkursi Kui ma oleksin puu, milline ma oleksin.

Fotokonkurss kuulutati välja detsembris 2008. aastal ning järjest laekuvaid pilte hakati ülesse panema Singeli kodulehel www.viljandimaasingel.ee alates jaanuaris 2009, kuni näituse avamiseni märtsis. Näitus toimus Viljandi kultuurimajas 07.03-15.05.2009, Kärdla Kultuurimajas 15.05-13.06.2009, suve lõpuni oli näitus üleval Tahkuna Tuletornis.

Konkursil osalesid: Kõpu Internaatkooli I ja II klassi lapsed, MTÜ Viljandimaa Singel, MTÜ Vinger, Vaimse Tervise Päevakeskus, Tartu Vaimse Tervise Päevakeskuse kliendid ning aukülalisena fotokunstnik ning töötubade juht Tiina Tambaum, kes on kolm aastat läbi objektiivi jäädvustanud „ Puu elu“.

12-13 juuni käisime Kärdlas pidulikul näituse lõpetamisel, mis toimus Kärdla Kultuurimajas ja kus esinesid Singeli rokitüdrukud ning lauljad.

“Meil, väikestel inimestel, on nii raske leppida sellega, mis meile osaks saab. Tegelikult on see ikka täitsa jama. Meil lastakse elada ja siis peame surema. Ja see, mida me igasse hetke suudame panna, ongi kõik, mis meil on,” oli Gilda Randoori sõnum, mille MTÜ Viljandimaa Singel rokitüdrukud enne Lordi “Rock hallelujah” algust välja hüüdsid.

Õrnhabrast meeleolu lisasid Merle Aasa tundlikult esitatud hellad luuletused ning täiendasid ansambli laulud ja pillipalad.

Kahe päevaga jõudsime Hiiumaale ka ringi peale teha. Käisime Hiiumaa Muuseumis, Hiiu Villas, Tahkuranna kirikus, muinaskivid, Tahkuranna tuletornis, Hiiumaa Talumuuseumis. Oli väga lahe reis ja seltskond oli super. Selliseid foto üritusi ja reise võik veel rohkem olla.

Artikli koostas: Ivar ja Helen Harda Roosna artikli põhjal Hiiu Lehes

Pildid on võetud Ivar Merila erapildikogust

MINA ARVAN

Eero Viljandi suveseiklus

Lõppenud suvi oli piisavalt sportlik. Käisin palju korvpalli mängimas järveäärsel puitplatsil.

Paarikümne trenni järel vupsasid kolmesed juba üle ühe sisse. Vahest sai üle platsi mängu tehtud. Sai ka mitmeid kordi ümber järve käidud.

Kõige pikem jalgsimatk oli möödunud suvel Karksi-Nuiast Tõrvasse. Lugu oli nimelt järgmine: sõbrad tulid Tallinnast külla ning sõitsime autoga kõigepealt Õisu järve äärde, seal ei leidnud sobivat telkimisplatsi ning Nuiast paar kilti mööda Valga maanteed oli väike piklik järv ning sinna me maandusimegi. Paraku polnud me küllalt ettenägelikud ning öösel ilma magamiskotita hakkas mul külje all jahedaks kiskuma. Nii otsustasingi ekstreemürituse kasuks, hakkasin jala oma arust Viljandisse minema, paraku ei jaganud ma teedest selles piirkonnas suurt midagi ning hakkasin Valga poole hoopis minema.

Tee peal oli palju huvitavaid objekte. Juba kaugelt kostus masinate müra ning lähemalt uurides osutus müratekitajaks turbaprofileerimismasin. Alles siis kui maakonna piiri tähistav silt teeveerelt vastu terendas, sain ma aru, et olin põhja suuna asemel kagusse läinud.

Üks huvitavamaid kohti tee peal oli Taagepera alev koos lossiga. Viimasesse ma ei hakanud minema sest puudus piisav rahasumma. Nii sammusin vapralt edasi Tõrva suunas. Kui käia oli vähem kui kümme kilti, hakkas tee peal asi põnevaks kiskuma, nimelt oli üks suur karjakoer otsustanud minuga lähemalt tuttavaks saada ning lähenes lörisedes hoogsal jooksul minu suunas. Läks õnneks ning ta jättis mind lõpuks rahule, kui sai pihta, et ma tema peremehe vara ei kavatse omastada.

Kolm kilti enne sihtkohta jõudmist tuli Helme alev vastu ning siis oli juba kergem tunne edasi vantsida, teades kui vähe on lõpuni jäänud. Tõrvasse jõudes oli kell pool kuus ning väljas oli vaid mõned kraadid sooja. Mul olid jalas sobivalt shortsid ning liikmed olid kaetud sinetava kananahaga. Kioskist Tõrvas võtsin ühe pizza kehakinnituseks, kuna olin ikka üksjagu energiat kaotanud magamata öö ning jaheda ilma tõttu.

Bussi oodates põikasin läbi Tõrva haigla medpunktist ning seal kontrolliti minu tervislik seisund visuaalselt üle. Öeldi, et hullu pole midagi ning asusin seitse läbi bussiga Viljandisse tulema. Kohale jõudes oli rampväsinud tunne ning tõmbasin silma looja mõneks ajaks.

Nüüd paar kuud hiljem on seda kõike lahe meenutada ning teadmine, et füüsiline vorm ei ole kõige kehvem annab julgust talvele vastu minna.

15.09.2009 Kõike kaunist soovides Eero

MINA ARVAN

Kuidas meie pere laulupeotuld  vastu võttis

Reeda suvetervitused Parveotsalt. Osalised - Juku ehk Jaan-Juhan ja Anna-Kaisa,  mu õe Kaie lapsed, ja tädi Aino, minu ja Kaie tädi.          

-tule tule tulekene

põle põle helekene

jõudsid meie jõgedele

lähed üles mägedele-

Kai oli  juba  ammu unistanud tule vastuvõtmisest Parveotsa mail. Veel 15..juuni Viljandi 1 lehes paluti inimesi appi Nuia silla juurde haabjaid laulupeotulegavälja võtma. 16. juuni Sakalas aga oli juba juttu Kuudeküla silla juures tule välja võtmisest. Eile, 21.juunil kell 17 teatati Kaiele, et olgu ta pooleteist  tunni pärast Kuudekülas. Anna-Kaisa oli juba Tallinna sõitnud, värskelt VMG lõpetanud Juku puhkas end välja koolilõpupeost, aga Tädi

Aino oli täiesti olemas.Läksime siis kolmekesi, kaasas  Juku fotokas, milega keegi meist polnud enne pilte teinud,  pool kilomeetrit Tartu poole. Sillal oli vaid üks auto ja selle juures üks heleda peaga  A-Le-Coq’i särgiga meesterahvas , kes kinnitas, et tõesti tuleb varsti tuli. Mõne aja pärast saabus noor naine väikse sülelapsega, võisime talle öelda, et umbes tunni aja pärast on midagi põnevat. Järgmisena saabus rahvariietes lauluansambel Tänassilmast,  kes lõi lahti “Mats alati on tubli mees” jm.  Laulud. Tädi Aino  ees sillapiirdel kõõlusid  kaks eelkooliealist tüdrukut, meie tädi üritas neid taltsutada, õnneks midagi erilist ei juhtunud.

Kai  õppis  samal ajal aparaati tundma, millel olid viimased  jõuvarud - power off. Nagu näha, tuli suurim jagu tehtud piltidest välja ka. See triibulise särgiga on Tädi Aino. Mina  vaatasin pingsalt Tänassilma jõe  kaugemat kääru. Sillast natuke kaugemal. Mõned äkki hüüdsid.. “Näe, punased lipud paistavad!” Pisut hiljem röögatasin ka mina: “Tulevad!”  Kord kadusid sõudjad  kalda varju, kord ilmusid jälle välja, aga kokku oli 5 paati. Huilgasime ja paadimehed huilgasid vastu.  Kummalgi  pool jõge randusid  paadid,  laulukoori juht hoidis köiest haabja  ninast, tormilaternast süüdati tõrvik ja tuli jõudis maale. Tõrvikukandja möödus minust väga  lähedalt. Oli  kahju, et me polnud oma tormilaternat kaasa võtnud, oleks olnud võimalus laulupeotuld oma koju viia. Mööda maanteed voorisid autod, laulupeolised üritasid neid peatada, et saada appi paatide väljatõmbajaid, enamasti sõitsid autod siiski mööda. Haabjad  sõitsid silla alt läbi ja  tõmmati mööda  võrdlemisi laugjat nõlva Sammuli talu juures kaldale. Olime Kaie ja tädi Ainoga väga  rõõmsad, et sellist suurt üritust  näha saime. Paadid jäid ööseks Sammulile,  sõudjad aga  Vana-Võitu.

Täna, 22.juunil ärkasin 10 minutit enne kümmet, ajasin triibulise seeliku selga ja jalutasin  Kuudeküla silla juurde. Peeti veel kõnesid ja lauldi, autosid ja rahvast oli rohkem kui  eile. Siis rivistuti, kõigepealt tõrvik, seejärel lipud ning

Tuletooja haabjas, mis oli kummulikeeratud ja hoiti servadest. Ülejõe talu kohal tehti peatus ja  laulu saatel vahetati kandjaid  - “Said ka käe valgeks!” hüüti ühele turskele mehele. Kuivatse kohal lauldi tühjale majale  päris mitu laulu.  Mina kutsusin tädi Aino õue, ta tuligi ning siis olid tulesaatjad just meie  kohal. Naabrid olid  Parveotsa postkastide juures, aga kui rongkäik edasi  läks, kõndis naabrirahvas oma koju tagasi. Tädi Aino ja mina marssisime rongkäiguga kaasa üle  Ärma jõe Nuia silla, siis läks tädi Aino tagasi üpris rõõmsal meelel, et oli ka teist korda tuld tervitanud. Kui olime jõudnud suure

Kuuseni, nägin hunnikut peenikesi palke. Palgid laoti  parajate vahedega,  paat lasti nende peale ning  üks mees tõmbas mööda rulle paati ninast. Need palgid, millest oli üle sõidetud, viidi paadi ette, kuni paat neist  üle veeres, viidi  taha jäänud palgid jälle järele. Üks väike tüdruk istus paadis ja sõitis mööda kuiva   Tartu-Viljandi maanteed. Seltskonnaga olid kaasas veel ratastoolis Harri, daam hundikoeraga  ja punastes võrksukkades ja punase pihtseelikuga ja mikrofoniga raadiodaam. Kui jõudsime Vana-Võidu teeni, laulsin veel teistega koos heeringast ja punaste huultega tüdrukust. Siis läks tulerongkäik  edasi Aruküla poole, mina aga tagasi  Parveotsale, kus tädi Aino oli oodanud mind tammepuude  all  ja mõelnud, äkki lähen ma Viljandi järveni välja.  Mina aga võtsin postkastist välja värske  Postimehe, mille esileheküljel oli pilt avatavast Võidusambast.

Võidutuled Kärstnast ja Võnnust  jõudsid loodetavasti ka meie laulupeo tulega kohtuma Viljandi järve ääres.

Reet                 22.06.2009

MINA ARVAN

Minu hobid

Mulle meeldib väga tikkida. Olen tikkinud hobust, koera, jänest. Praegu tikin lendavat hobust, ühte sarvikut. Kui tikkimistöö on valmis, siis panen töö raami sisse.

Mulle meeldib sporti teha, sest see tuleb ainult kasuks. Kergejõustikus olen saanud 7 medalit. Joosta tahan ka, sest ma olen energiat täis, siis jooksen kiiresti.

Jalgpall on minu hobi ,siis saan palli taguda ja veel meeldib mulle väravavaht olla, siis saab palli püüda kätte.

Mulle meeldib ka kaugushüppe, siis ma saan jalgadega tõugata ennast.

Väga meeldib sõita jalgrattaga, sest see on ka hobi ja kui ei tea siis proovige see teeb mulle ja teile kõikidele ainult head.

Margus Mändla 25.09.2009

TEE ISE

Kuumuta ahi 200°-ni.
Vahusta toasoe või suhkruga, mikserda juurde toasoe muna. Lisa jahu ja sega ühtlaseks. Rulli tainas jahuga üleraputatud laual ½ cm paksuseks ja tõsta tainarulli abil küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.
Koori ja puhasta õunad. Lõika õhukesteks viiludeks, laota tainale. Raputa peale suhkru-kaneelisegu. Küpseta ahjus 200° juures 20 minutit.
Vahepeal vahusta munakollased suhkruga. Sõelu juurde jahu ning tõsta õrnalt segamini. Nüüd vahusta munavalged tihedaks vahuks ja sega ettevaatlikult biskviittaina hulka. Laota poolküpsenud koogile ning küpseta veel 10 minutit või kuni biskviit on kaunilt helepruun. Soovi korral sõelu üle tuhksuhkruga.

Katrin Liivamägi – toidutare.ee

TERVIS

Sissejuhatus ravimtaimede maailma

ALUSTUSEKS

Oleme õnnelik rahvas, sest elame maal, kus saadavad meid neli nii erinevat aastaaega.

Erinevad aastaajad ilmestavad kogu rikast elusloodust, sealhulgas ka taimeriiki, kuhu on talletatud tõhusaid ravimeid, mida siinmail on tarvitatud aastasadu. Ravimtaimede lopsakus, keemiline koostis, toime sõltub aastaajast, päevast, mõnikord isegi tunnist, mil nende toime on kõige suurem.

RAVIMTAIM ERINEB TEHISRAVIMIST

Nimelt, inimkehal puudub võime luua (ja uuendada) anorgaanilise, mineraalse maailma baasil oma rakke. Inimkeha vajab kudede toitmiseks taimede abi. Just taimed on need elusolendid, kes seovad vahetult enesega päikesekiirtest saadava energia. Tänu sellele omadusele suudavad nad valmistada aineid, mida inimene tarvitab toiduks. Teisisõnu, kuna inimene tarvitab igapäevatoiduks taimi, siis on ta keha võimeline kergemini omastama ravimtaimedes valminud aineid.

MIS MUUDAB ÜHE TAIME RAVIMIKS?

Tema keemiline koostis, temas sisalduvad keemilised ained. Ravimtaime koostisesse kuuluvad kindla ründepunktiga toimeained, sageli on nendeks tugevatoimelised keemilised ühendid. Teadmiseks, umbes üks protsent ravimtaimedest on päris eluohtlikult mürgised.

RAVIMTAIM TOETAB KEHA

Arstiteaduse ajaloost väärib esiletoomist kaks ravisuunda. Häiritud tervist püütakse kas parandada ravimitega või teiseks, tervist üritatakse taastada inimese enese loomulikke kaitsejõude ergutades ja tugevdades.

Keharakkude töökust ja üldist jõudlust tõstvate taimede hulka kuuluvad ka toidulisandid, nagu rõikad, redis, laugud, eriti karu- ja küüslauk, seller, petersell, aedtill jms ning loomulikult maitsetaimed.

Punane päevakübar – allergia, astma, köha, nohu vastu.

Retsenseeris Anu Aili Paju raamatust Ravimtaimed looduses ja apteegis

LUULENURK

Eestimaa

Eestimaa kus kodukohas kolletavad viljapõllud,

rukkililled nende keskel kogu ilus lõhnavad.

Kodumaa mis igapäev lihtsas meeles mõlgumas , Tema ilu vabas õhus lihtsalt ringi hõljumas.

Tema roheluses tasa mõni võõras ohkamas "küll ses kaunis Eesti kohas armuda võib igaüks" .

Zinaida Borovik

LUULENURK

Kes... kus... mis ?

Kus jõgi jookseb, kus käänulised teed, kus väike maja kus reas puud ?

Kus loomad linnud , kus vaikus tasane, kus armastuse teed, kus ilu ammune ?

Veel tunda pole vara, mis põues tuksumas, veel lapsepõlve rada pole iial lõppemas ! Veel valu tundus vahel, kui lõputu tee, veel selle kõrval pisar pääses võidule.

Mis ammu jäänud sinna ei unune see iial, vaid puhtas südames on jäänud mõra -

Kus taevas sinine, kus oja vuliseb, kus lainte viivu, kus elu keeb.

Kus Tema ise, kus käe veel ulatab, kus abi pole patt, KUS ÕNNE LÕPETAB ?!!!

Zinaida Borovik